Estonian Stories

First Clay in Karlova: A Pottery Evening in Tartu

Intermediate

Sügisel läksid Tartus õhtud ruttu pimedaks ja mul hakkas kodus igav.

Sõber soovitas Karlova rahvamaja keraamikaringi, sest seal pidavat olema mõnus seltskond ja hea õpetaja.

Registreerisin end kursusele, kuigi savi polnud ma varem näppinudki.

Esimesel õhtul tervitas meid Maarja, kes naeratas nii, et närv läks kohe maha.

Ta näitas, kuidas savi tuleb veega äratada ja kuidas saviratas ei andesta järske liigutusi.

Käed värisesid, ratas undas ja minu esimene tass vajus külje peale nagu väsinud kass.

Maarja ütles: "Ära muretse, savi armastab kannatlikkust," ja aitas panna sõrmed õigesse rütmi.

Kui sain liigutuse kätte, tuli vaikselt mingi rahu ja unustasin isegi, et väljas sajab lörtsi.

Tunni lõpus seisis laual küll viltune, aga täiesti minu oma tass, millele kraapisin põhja väikese päikese.

Teised kiitsid, naersime ja panime savised põlled kuivama, sest järgmine kord pidime juba oma tassidest kohvi jooma.

Koduteel tundsin, et pea on tühi ja käed on mõnusalt väsinud, aga sees oli soe tahtmine tagasi tulla.

Nii ta algas: uus hobi, mis paneb telefoniekraani unustama ja toob tolmusesse kööki värske savilõhna.

Comprehension Questions

1. Why did the narrator join the pottery class?

2. Who led the class?

3. What happened to the narrator’s first cup?

4. What did the group plan to do next time?

Privacy
TOS